Loomulikult on kuivad ja soojad, kevadised või suvised ilmad pea kõige ideaalsemad tingimused korstnapühkija tööks, kuid tegelikult on võimalik korstnaid pühkida pea iga ilmaga.

Kliendid tihtipeale imestavad, et meie korstnapühkija ilmub tööle ka siis kui sajab lund, lörtsi või vihma. Eks see teeb töö loomulikult keerulisemaks, kuid sugugi mitte võimatuks.

Talvel muudavad katuse libedaks lumi ja jää. Samas on tänapäeval katusematerjale, mis muutuvad väga libedaks ka sooja suvise vihma käes märjaks saades. Õnneks on enamik maja omanikke juba piisavalt targad ning turvalisust silmas pidades on katustele paigutatud käiguteed.

Kaks kõige keerulisemat ilma, millal on raske – kui pea mitte võimatu – korstnapühkijal oma tööd teha, on suvised lämbed tuuletud ilmad ja päevad, kui möllavad tugevad tormituuled.

Kui tuul puhub 15-20 meetrit sekundis, siis paneb see kõikuma mitte ainult inimesed, vaid ka kõik vähe kõrgemad korstnad. Korstnapühkija töö näeb ette, et korstna puhastamiseks tuleb sinna otsa ronida. Kõikuva korstna otsas tasakaalu hoida püüdev korstnapühkija on omaette vaatamisväärsus. Suur tuul on olnud siiani ka ainus ilmastikust tingitud põhjus, mil oleme sunnitud kliendiga uue tööaja kokku leppima. On ju ka korstnapühkijal pere, kes teda õhtul tervena ja ühes tükis koju ootab.

Aga mis võiks valesti minna ilusal soojal suvepäeval? Kui väljas on tõeliselt kuum ja ei ole pisematki tuulekübet, ei ole ka küttesüsteemis tõmmet. Seetõttu on korstnapühkijal raske kindlaks teha, millises seisukorras küttesüsteem tegelikult on, sest tee mis tahad, aga kogu suits ja tahm tuleb tuppa tagasi. Nii võib kliendile jääda mulje, et meister on küttesüsteemi hoopiski ära rikkunud.

Arvestades Eesti ilmaolusid, siis korstnapühkimise jaoks täiusliku ilmastikuoluga päevi on meie aastas õige vähe. Ärge jääge õige ilma lootuses ootama kütteperioodi lõppu või algust. Tellige korstnapühkija nüüd ja kohe!